<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
		>
<channel>
	<title>Comments for pesa</title>
	<atom:link href="http://hannes.ee/?feed=comments-rss2" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>http://hannes.ee</link>
	<description></description>
	<lastBuildDate>Wed, 04 Aug 2010 08:38:42 +0000</lastBuildDate>
	<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
	<generator>http://wordpress.org/?v=3.0.1</generator>
	<item>
		<title>Comment on Suvel ei saa metsast ära by hannes</title>
		<link>http://hannes.ee/?p=356&#038;cpage=1#comment-152</link>
		<dc:creator>hannes</dc:creator>
		<pubDate>Wed, 04 Aug 2010 08:38:42 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://hannes.ee/?p=356#comment-152</guid>
		<description>Saab-saab. Mõningatel andmetel on isegi efektiivsem (piiritus ei imavat marjamahla nii hästi välja). Viin on lihtsalt sitaks kallis ja piiritus on praktilisem. ;)</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Saab-saab. Mõningatel andmetel on isegi efektiivsem (piiritus ei imavat marjamahla nii hästi välja). Viin on lihtsalt sitaks kallis ja piiritus on praktilisem. ;)</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Comment on Suvel ei saa metsast ära by Liisa</title>
		<link>http://hannes.ee/?p=356&#038;cpage=1#comment-150</link>
		<dc:creator>Liisa</dc:creator>
		<pubDate>Sun, 01 Aug 2010 18:30:36 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://hannes.ee/?p=356#comment-150</guid>
		<description>Liksi saab täitsa puhta viinaga ka edukalt teha. Mina teab.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Liksi saab täitsa puhta viinaga ka edukalt teha. Mina teab.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Comment on  by pesa &#187; Pealkiri ei ole sobilik</title>
		<link>http://hannes.ee/?p=63&#038;cpage=1#comment-40</link>
		<dc:creator>pesa &#187; Pealkiri ei ole sobilik</dc:creator>
		<pubDate>Sun, 02 May 2010 12:23:10 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://wp.sygis.net/?p=63#comment-40</guid>
		<description>[...] korda elus olin ma resoluutne (peaaegu; esimene kord oli 22.12.2008, nagu tollasest blogipostitusest võib välja [...]</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>[...] korda elus olin ma resoluutne (peaaegu; esimene kord oli 22.12.2008, nagu tollasest blogipostitusest võib välja [...]</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Comment on Märk by Liisa</title>
		<link>http://hannes.ee/?p=306&#038;cpage=1#comment-35</link>
		<dc:creator>Liisa</dc:creator>
		<pubDate>Mon, 26 Oct 2009 23:41:51 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://hannes.ee/?p=306#comment-35</guid>
		<description>Palju õnne sünnipäevaks, Hannes, vapper sulane:)

Rahulikke rännakuid.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Palju õnne sünnipäevaks, Hannes, vapper sulane:)</p>
<p>Rahulikke rännakuid.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Comment on Märk by Marit</title>
		<link>http://hannes.ee/?p=306&#038;cpage=1#comment-34</link>
		<dc:creator>Marit</dc:creator>
		<pubDate>Fri, 16 Oct 2009 02:39:20 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://hannes.ee/?p=306#comment-34</guid>
		<description>Aaaah! Hannes! NIIIII tore on su seiklustest lugeda, eriti nüüd seda natukest Taani kohta. Rinnus ikka tuksatab neid nimesid nähes ja 2 aasta tagusele kodule mõeldes... Nett on vist jah suht tasuline, kuid samas ei ole seal sellist probleemi nagu Belgias, et ka makstud internet üks hetk lihtsalt otsa lõppeb. Ja Taani rongisüsteem on minumeelest üks kõige ebakindlamaid süsteeme maailmas üldse - mitte kunagi ei tea, kas rong tuleb või ei tule ja kui tuleb, siis kas ta ka edasi sõidab. Ja Kopenhageni linnarongid on täiesti võimatu plaani ja normaalsele inimesele mõistmatu ülesehitusega (saan aru, miks kõik rattaga sõidavad :D).
Jõudu-jaksu ja kuldseid lehti!
M</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Aaaah! Hannes! NIIIII tore on su seiklustest lugeda, eriti nüüd seda natukest Taani kohta. Rinnus ikka tuksatab neid nimesid nähes ja 2 aasta tagusele kodule mõeldes&#8230; Nett on vist jah suht tasuline, kuid samas ei ole seal sellist probleemi nagu Belgias, et ka makstud internet üks hetk lihtsalt otsa lõppeb. Ja Taani rongisüsteem on minumeelest üks kõige ebakindlamaid süsteeme maailmas üldse &#8211; mitte kunagi ei tea, kas rong tuleb või ei tule ja kui tuleb, siis kas ta ka edasi sõidab. Ja Kopenhageni linnarongid on täiesti võimatu plaani ja normaalsele inimesele mõistmatu ülesehitusega (saan aru, miks kõik rattaga sõidavad :D).<br />
Jõudu-jaksu ja kuldseid lehti!<br />
M</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Comment on Tavaline lahkumine by Liisa</title>
		<link>http://hannes.ee/?p=183&#038;cpage=1#comment-33</link>
		<dc:creator>Liisa</dc:creator>
		<pubDate>Fri, 21 Aug 2009 23:34:04 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://hannes.ee/?p=183#comment-33</guid>
		<description>Head teed saartele!</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Head teed saartele!</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Comment on Võrdõiguslikkus vol miljon by hannes</title>
		<link>http://hannes.ee/?p=114&#038;cpage=1#comment-13</link>
		<dc:creator>hannes</dc:creator>
		<pubDate>Sun, 29 Mar 2009 20:26:21 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://wp.sygis.net/?p=114#comment-13</guid>
		<description>Ei, seda ei ole ma väitnud. Kui ma selliseid loosungeid välja käiks, saaks selle põhjal justkui paremusjärjestust luua. Keegi ei ole kellestki parem, keegi ei pea rohkem ega vähem kulutama või teist ülal pidama. See on kõik kokkuleppe küsimus. Ma ei vaata viltu sellele, kui naine meest ülal peab, kui nad ühiselt on leidnud, et nii on otstarbekam.

Muide, et valesti aru ei saa, siis töökohtade erinevusest tuleneva palganumbri kõikumise all ei mõelnud ma mitte seda, et naistel palk madalam on, vaid seda, et numbrid on erinevad, kuna kohad on erinevad. Teatud juhtudel meestel kõrgem, teatud juhtudel naistel. Lihtsalt et arvestades meeste ja naiste erinevusi, ei ole mõttekas neid ühe puuga lüüa.

Ma ei ole šovinist ja ma ei leia, et mehed on naistest üle, lihtsalt ma ei ole ühestki feministide halaartiklist leidnud viidet sellele, et naisi tegelikult ka diskrimineeritakse. Tundub pigem sarnane efekt nagu Ameerikas, kus kõige diskrimineeritum on tegelikult valge keskealine mees.

Rohkem mõistlikku meelt, teineteisenägemist ja vähem mõttetut hala.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Ei, seda ei ole ma väitnud. Kui ma selliseid loosungeid välja käiks, saaks selle põhjal justkui paremusjärjestust luua. Keegi ei ole kellestki parem, keegi ei pea rohkem ega vähem kulutama või teist ülal pidama. See on kõik kokkuleppe küsimus. Ma ei vaata viltu sellele, kui naine meest ülal peab, kui nad ühiselt on leidnud, et nii on otstarbekam.</p>
<p>Muide, et valesti aru ei saa, siis töökohtade erinevusest tuleneva palganumbri kõikumise all ei mõelnud ma mitte seda, et naistel palk madalam on, vaid seda, et numbrid on erinevad, kuna kohad on erinevad. Teatud juhtudel meestel kõrgem, teatud juhtudel naistel. Lihtsalt et arvestades meeste ja naiste erinevusi, ei ole mõttekas neid ühe puuga lüüa.</p>
<p>Ma ei ole šovinist ja ma ei leia, et mehed on naistest üle, lihtsalt ma ei ole ühestki feministide halaartiklist leidnud viidet sellele, et naisi tegelikult ka diskrimineeritakse. Tundub pigem sarnane efekt nagu Ameerikas, kus kõige diskrimineeritum on tegelikult valge keskealine mees.</p>
<p>Rohkem mõistlikku meelt, teineteisenägemist ja vähem mõttetut hala.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Comment on Võrdõiguslikkus vol miljon by Liisa</title>
		<link>http://hannes.ee/?p=114&#038;cpage=1#comment-12</link>
		<dc:creator>Liisa</dc:creator>
		<pubDate>Sun, 29 Mar 2009 19:25:06 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://wp.sygis.net/?p=114#comment-12</guid>
		<description>Lihtsalt lisamärkusena: kas naine kulutab siis elamisek vähem kui mees? Peab siis naine olema mehe ülalpeetav?</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Lihtsalt lisamärkusena: kas naine kulutab siis elamisek vähem kui mees? Peab siis naine olema mehe ülalpeetav?</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Comment on Hommik (teine) by Liisa</title>
		<link>http://hannes.ee/?p=124&#038;cpage=1#comment-11</link>
		<dc:creator>Liisa</dc:creator>
		<pubDate>Sat, 28 Mar 2009 19:06:13 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://wp.sygis.net/?p=124#comment-11</guid>
		<description>Mis raamat?</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Mis raamat?</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Comment on Võrdõiguslikkus vol miljon by hannes</title>
		<link>http://hannes.ee/?p=114&#038;cpage=1#comment-10</link>
		<dc:creator>hannes</dc:creator>
		<pubDate>Thu, 12 Mar 2009 10:52:34 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://wp.sygis.net/?p=114#comment-10</guid>
		<description>Füüsiline jõud on teataval juhul loomulikult alus palganumbri erinevuseks. Kas suurendamiseks või vähendamiseks, sõltub juba jõu rakendamise vajalikkusest ja osakaalust antud ametikohal.
Reeglina on meestöötajatel töökohustuste hulgas rohkem füüsilist pingutust nõudvaid ülesandeid kui naistel, sest mehed reeglina on naistest füüsiliselt tugevamad. Nende kohustuste järgi ka palganumbrid. Loomulikult ei pea ma õigeks, et identsete töökohustuste puhul soo järgi palka määratakse, aga minuteada ei tehta seda ka märkimisväärselt palju.
Minu meelest oleks maailmal kasulik aru saada, et meestele ja naistele lihtsalt ei sobi samad töökohad ja sellest tuleb palganumbri kõikumine. Seda kõikumist aga näitab statistika ja statistikast on nii hea kinni hakata. Kui meestele ja naistele erinevad sobivad väljundid leida, mis ühesugust pingutust nõuavad (kuidas seda mõõta, ma ei tea, aga ma räägingi teooriast), siis tuleb seda ka ühtemoodi hinnata.

Kui ma mõtlen laulupeolaulu &quot;Mehed ja naised&quot; peale, siis on see loomulikult iganenud ja tundub praegusel ajal pigem naljakas, aga samas ei ole soorollid kuhugi kadunud. Lihtsalt on tekkinud palju nüansse juurde, mida samamoodi meeste ja naiste asjadeks jagada saab, aga need asjad on palju väiksemad ja neid leidub igal pool. Sestap näiteks juhtimises oleneb, mida keegi saavutada tahab või milline on kellegi stiil, selle järgi ka kas juhiks istub paremini naine või mees.
Liidrirolli haaramise osas usun mina küll, et piisava initsiatiivi puhul on mõlemad head võimalused ja kel initsiatiivi ei ole, ei saavuta niikuinii midagi, olenemata soost. Turumajandus ei räägi niikuinii meestest või naistest (enne kui jõutakse pisinüanssideni), vaid on üks suur majanduslik mootor.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Füüsiline jõud on teataval juhul loomulikult alus palganumbri erinevuseks. Kas suurendamiseks või vähendamiseks, sõltub juba jõu rakendamise vajalikkusest ja osakaalust antud ametikohal.<br />
Reeglina on meestöötajatel töökohustuste hulgas rohkem füüsilist pingutust nõudvaid ülesandeid kui naistel, sest mehed reeglina on naistest füüsiliselt tugevamad. Nende kohustuste järgi ka palganumbrid. Loomulikult ei pea ma õigeks, et identsete töökohustuste puhul soo järgi palka määratakse, aga minuteada ei tehta seda ka märkimisväärselt palju.<br />
Minu meelest oleks maailmal kasulik aru saada, et meestele ja naistele lihtsalt ei sobi samad töökohad ja sellest tuleb palganumbri kõikumine. Seda kõikumist aga näitab statistika ja statistikast on nii hea kinni hakata. Kui meestele ja naistele erinevad sobivad väljundid leida, mis ühesugust pingutust nõuavad (kuidas seda mõõta, ma ei tea, aga ma räägingi teooriast), siis tuleb seda ka ühtemoodi hinnata.</p>
<p>Kui ma mõtlen laulupeolaulu &#8220;Mehed ja naised&#8221; peale, siis on see loomulikult iganenud ja tundub praegusel ajal pigem naljakas, aga samas ei ole soorollid kuhugi kadunud. Lihtsalt on tekkinud palju nüansse juurde, mida samamoodi meeste ja naiste asjadeks jagada saab, aga need asjad on palju väiksemad ja neid leidub igal pool. Sestap näiteks juhtimises oleneb, mida keegi saavutada tahab või milline on kellegi stiil, selle järgi ka kas juhiks istub paremini naine või mees.<br />
Liidrirolli haaramise osas usun mina küll, et piisava initsiatiivi puhul on mõlemad head võimalused ja kel initsiatiivi ei ole, ei saavuta niikuinii midagi, olenemata soost. Turumajandus ei räägi niikuinii meestest või naistest (enne kui jõutakse pisinüanssideni), vaid on üks suur majanduslik mootor.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
</channel>
</rss>
