Jee. Jäisel hommikul Delfi avades lugesin esimese artikline jälle üht, mille kallal iriseda saab.

http://www.epl.ee/artikkel/461342
(Link avaneb uues aknas. Mina lugesin küll Delfist, aga originaal on päevalehtlaste kombineeritud.)

See on minu arvates tüüpiline ja läbinämmutatud teemale lähenemine, “inimõiguslastest” feministide otsatu hala. Ma spetsiaalselt otsisin, et kusagilt artiklis jääks kõlama, et naised saavad täpselt sama töö eest vähem palka kui mehed, aga ei. Näide, tsiteerin: “Näiteks supermarketites teenivad naiskassiirid tavaliselt vähem kui kaupluse meestöötajad.” Väga provotseerivalt sõnastatud, eks. Aga need meestöötajad ei ole lihtsalt kassapidajad.

Minu meelest ei ole selles midagi halba, et on ametikohti, kuhu naised paremini sobivad, ja neid, mis on pigem meestele. Näiteks liidrirolli haaramine on tihtipeale iseenda teha ja kui seda teeb pigem mees kui naine, siis ei ole naisel põhjust halada, et teda diskrimineeritakse. See, kuidas ühiskond palganumbrites kellegi panust hindab, on teine teema, aga et selles seisukohta võtta, see oleks juba laiem uurimisteema, millest sedalaadi artiklid kunagi ei räägi.
Pealegi, keegi ei ole küsinud, kas naised üldse tahavad töötada ametikohtadel, kus rohkem palka makstakse (kui mõelda tööülesannete peale). Need võrdõiguslikkuse tegelased võtavad aluseks lihtsalt statistika ja mõtlevad probleemid sinna juurde. Neil on tööd vaja, noh.

Minule teadaolevalt ei ole mulgi ühtegi naistuttavat, kes kurdaks, et ta võrreldes meessooga ebaõiglaselt vähe palka saaks. Selle peale tuli mul meelde üks repliik Delfi kommentaariumist, mida ma kunagi ka siin tsiteerisin (vt kaks postitust arvamuse teemas tagasi).

Tõnu Lehtsaar on eile Delfis artikli avaldanud, milles kritiseerib homode käitumist. Otselink

Nojah, Tõnu tundub olevat üsna homovastane, homode endi sõnade järgi võiks teda nimetada isegi “homofoobiks”. Kuigi suur osa jutust räägib probleemidest, mis ka minu arvates reaalselt eksisteerivad, on autor oma kallutatusega ühe võimaliku inimtüübi tolerantsusskaalal ära unustanud. Ennast mahasalgavale tolerantsile, mind-ei-huvita tüübile, aktiivsele vastuhakkajale ja teema vältijale lisaks mina selle tüübi, kes homoseksualismi apoliitiliselt suhtub. No ei ole vaja ju sellest nii suurt numbrit teha. Tõepoolest, homodel ei ole vaja ronida haridusmessile, paraadid jätku ka ära, ei ole vaja keset linna eriti demonstratiivselt ilastada – ükski hetero ei teeks ju midagi sellist. See aga ei tähenda, et üleüldistest seksuaalsusega seotud teemadest, mis nii või teisiti vahel ette tulevad, tuleks kõik homodega seotu välja jätta. Räägime nii, nagu asjad on, aga räägime õigetes kohtades. Tolerants peaks tähendama seda, et normaalsetes oludes arvestatakse inimeste isiklike eripäradega, aga see peab toimima mõlemapoolselt. Nende inimeste, kes mind ei tolereeri, ebatolerantsust ei tolereeri mina ka.

Siinkohal meenus mulle üks haakuv teema, mis olukorra ülepaisutatust näitlikustab: klik

Ja laupäevaõhtune jämm Hella ja Joosepiga, kus pärast paari õlut sündis lugu, mille põhiloosungiks oli “Elagu heterod!”, samas väljendades, et meil ei ole homode vastu midagi. Aga tappa saaksime ikkagi.

Ei saa üle sellest võrdõiguslikkuse teemast.

klik

Nojah, argumente ja asjalikku juttu on seal arvamusartiklis vähe, aga tõi muige näole küll, voliniku jaburuse teemal. Keegi kommenteerija varjunimega “seda ja teist” kirjutas aga väga hästi:
“/… Te4gelikult hakkan näiteks mina ennast pikapeale diskrimineerituna tundma selle tõttu, et pidevalt pressitakse peale ja “võideldakse” minu “õiguse” eest olla mitte see, kes ma olen, vaid see, kes mul on ÕIGUS olla. Mis sest, et ma seda õigust kasutada ei taha. …/”
No just, eks.

Livejournali esileht reageerib, muide, Eesti arvutist lehe laadimise peale venekeelsete reklaamide ja muuga.